Pilte m2est

J2lle teele!

Viimane p2ev Bueas. Kahju kohe lahkuda siit linnast, kus juhtus nii palju olulist. Praegu internetti tulles oli n2iteks j2lle tore hyyda "helloo!" lastele, kes meid iga p2ev tervitavad ning siis meeletult itsitama kukuvad. Kahju lahkuda. Ja nii palju toredaid inimesi j22b maha. Eesotsas Leslie, kes meiega kahjuks kaasa tulla ei saa. Aga nyyd l2hen Leslie tehtud maitsvat toitu s66ma. Mmmmm, ta on j6le hea kokk!
Homme s6idame Kribi suunas - valged liivarannad! Ei tea, millal j2rgmine kord internetti saan. Yritan.

v2ikesed m2rkused

1. Isale , et mul on reisikindlustus. Preagu maksin ise, aga koju tulles saan raha tagasi. L2ks 25 00, mis umbes 600 krooni.

2. Rahaga veel nii, millest olen unustanud teatada. Et avastasin siin pangaautomaadi, millest v6tsin oma tavalise pangakaardiga raha v2lja - tyhjendasin selle, mis sinna kogunenud oli vist, sest pole veel j6udnud interneti pangast vaadata, mis toimus. Igatahes tore yllatus.

3. Ja Marcelin, kes on preagu Garuas 6ppustel, saatis s6numi, et n2gi uudistes uut Eesti presidenti! Ma siis veel ei osanud kahjuks vastata, kes see on. P2ris naljakas!

Haiguslugu

Kuna nyyd termomeeter rahustavat 36,7 n2itab, on paras ag teha v2ike ylevaade, mis siis vahepeal juhtus.

Kolmap2eval k2isin doktorionu juures, kus siis kuulati yle, tehti vajalikud testid ning teatati, et mul on malaaria. Raviks sain tabletid, mida v6tta kolm p2eva, hommikul ja 6htul neli tykki ja veel rauatablette, mida j2rgneva kuu jooksul iga p2ev neelata ja paratsetamooli. Kusjuures hommikupoolikul arsti juurde minnes oli mu teisip2eva 6htul alanud k6rge palavik alla l2inud. Kui nyyd koju j6udsin, t6usis palavik j2lle, ning 66seks 39 kraadi, ehk rohkemgi, saavutatud. Neljap2eva ja reede veetsin pidevas palavikus, mis k6ikus natuke 39 ja 40,5 vahel olenevalt kas v6tsin paratsetamooli v6i mitte ning kas jahutasin end kylma veega v6i mitte, viimast v2ga tihti ei teinud, sest meie kraan ei t66tanud ja Simone pidi 2mbriga vett kandma. Reede p2rastl6unal helisasin arstila ja kysisin kui kiiresti need rohud m6juma peaksid ning ta kamandas mind koha haiglasse. Kuna mul oli nii k6rge palavik, et toast v2lja minek tundus meeletult piinarikas, siis leppisime kokku, et tulen j2rgmisel hommikul. Reede-laup2eva 66 oli eriti imelik. Ma ei maganud yldse, sest olin kaks p2eva juba ainult maganud vaid olin t2itsa yleval. Aga m6tted muutusid j2rsku v2ga selgeks ja neid tuli meeletus koguses. Lamasin voodis ja miski nagu sadas mulle koguaeg p2heyks m6te v6i m6tiskelu ei j6udnud 2ra l6ppeda, kui teine hoopis tesest valdkonnast ning veelgi huvitavam asemele kukkus. Enam ma neid v2ga ei m2leta, aga m6tlesin n2iteks kaks luuletust v2lja, mis j2id kahjuks paberile m2rkimata... See v6ib olla mingi sarnane tunne nagu laava tunneb, kui ta hakkab kiviks muutuma :). Sest hommikuks oli palavik j2lle alla l2inud. Just paras, et teha v2ike jalutusk2ik haiglasse.

Haiglas v6eti veel yks vereproov ja n2idati k2tte voodi. Kell 10 sain endale n6ela veeni, mille kaudu tilkus verre 8 tundi vedelikku, kuna selle l6puks oli ikka veel palavikuks 38,8 (sest kohale j6udes hakkas mul j2llegi palavik t6usma), siis systiti musse mingit meeletut kanget palavikualandajat, mis kohe suure "prauhhi"ga temperatuuri 35,5 peale viis. Kylm!!! 66seks pandi j2rgmine tilkuja. Ja hommkikuks terve. Tegelikult tahtsid nad mind ka j2rgmiseks 66ks haiglasse j2tta, aga kuna ma olin meeletult r2pane ja palavikku ju enam polnud, siis otsustasin ikka koju minna ning lubasin kohe kohale joosta, kui palavik t6usma hakkab. Ei hakanud, ei hakanud, ei hakanud, ei hakanud!!!!!!! EI HAKKA ENAM KUNAGI!!!!!!!!!

Arst ytles, et mul ei olnud seda tavap2rast malaariapalaviku k6ikumist, kuna mul ei ole selleks piisavalt immuunsussysteemi. Sama asi on ka lastega, kelle puhul tuleb v2ga ettevaatlik olla. Yks v2ike vapper tydruk oli ka parajasti malaariaga haiglas. P2ris kahju, aga loodan, et temagi tuli l2puks edukalt v2lja.

Haigla. Haiglas ma koguaeg kontrollisin, et mis nad ikka minuga teevad ja miks ja miks just nii on kasuli - tyytasin p2ris palju oma kysimustega, aga nad oskasid ikka vastata ka. Ning muidugi kontrollisin, et k6ik n6elad oleksid korralikult pakendatud enne kui need minusse l2hevad, mis tundus korras olevat. Samas oli naljakas, et n2iteks meie vooditel ei olnud moskiitov6rkusid - see haigla oli ju t6sine malaarialeviku pesa. Mind isegi n6elas seal yks s22sk, kelle Fred 6nneks kiiresti tappa suutis, mis peale me otsustasime, et tuleb paluda Simonel moskiitov6rk tuua. Arvatavasti ymberkaudsed inimesed seda haiglat eriti ei armasta, kui sealt muutkui malaariaga s22ski valla p22seb. Ja sama yllatav oli WC. R22kimata sellest, et ei mingitprillaluda, seal polnud isegi seepi mitte. Kuna mul oli yks hotelli Prezdiiz-p2evilt alles j22nud seep kotis, siis 6nnistasin neid lahkudes sellega.

Ja yks suur j2reldus k6igele sellele mis toimus on, et ma olen ikka meeletult 6nnelik, et elan ning ning pole 6rna aimugi millega ma olen 2ra teeninud selle 6nne olle siin ja praegu koos niiv2rd toredate inimestega, kes on nii meeletult abivalmid ja tuju yleval hoidjad ja hoolivad ja armsad....

Ning alates eilsest meil j2lle kraanid t66tavad, Simone leidis pesumasina, kus k6ik meie meeletult r2pased riided (veel m2eronimisest) 2ra pesta ja t2na sirab taevas kuldne p2ike. Mida paremat v6ib yks inimene tahta!

P2ikest teilegi!

No kust see nyyd tuli? Kellel seda tarvis oli?

Ajaleht "S2de" katkestas m6nerks p2evaks ilmumise, kuna peatoimetaja pidi tegema t66d, internet ei t66tanud, tuli vallutada L22ne-Aafrika k6rgeim tipp ning tegelema yhe ebameeldiva juhtumiga, millest pajatan artikli l6pus.
Laup2eval k2isime Limbes, kristlikus tytarlaste internaatkoolis. Meie k2sutusse anti kolmeks tunniks keskkonnaklubi, kuhu kuulusid umber 16aastased tydrukud. Nyyd oleme oma m2nge proovinud juba riiklikus keskkoolis ja kahe p2eva v2ltel 6petajate ettevalimistuskoolis, kus tudengite vanus k6rgem kui meil endil. Erak2ttesse kuuluva internaatkooli 6pilased yllatasid meid erakordse taiplikusega. Esimest korda avastasime, et m6nda m2ngu on p2ris lihtne seletada ja m2ngida - ehk peaks isegi natuke keerukust lisama. Suurep2rane!
Pyhap2eval alustasime oma r2nnakut m2kke. M2gimatkamine Kameruni moodi t2hendab, et kaasa peab v2tma giidi (meie oma nimeks Ferdinand) ning ykski turist ei tohi kanda kotti vaid palkama selleks kandjad. Viiamses punktis leppisime kokku, et v2tame vaid yhe kandja, sest mis m6nu on minna m2kke ilma mugavuskaaluta selja. Nii oligi minul ja Simonel seljas meie endi riided ja magamistarbed, kandja John vedas toitu ja Ferdinand v6ttis ka osa toidust enda kanda. Kandjate systeem on siin tegelikult p2ris kaval, sest p2evateekonnad p2ris pikkad ja rasked. Esimesel p2eval l2bisime p6llumaad ja m2estikulise vihmametsa. Ferdinand oli v2ga tore giid - teadis iga p66sa ja puu nime - kahjuks mulle eriti meelde ei j22nud, aga ravymip66saste poolest on see mets kyll p2ris rikas. P2eva l6pus yletasime k6ige j2rsema t6usu. Ma olin p2ris 6nnelik, et vihma sadas ning oli suht jahe, sest muidu oleksin kindlasti p2ris 2ra sulanud. Esimene 66bimiskoht oli umbes 2800m ja ilm oli j6le kylm, see t2hendab ca 12kraadi, aga tundus rohkem. Kuna 6hk on siin nii niiske, siis tundub k6ik alati kylmem. J6rgmisel p2eval yletasime tipu, kust v2ga kena vaadet ei olnud, kuna udu ymberringi, kui teiselt poolt m2ge laskuma hakkasime, siis muidugil2ks tippu ymber taevas selgeks, aga kes ikka yles ronida enam tahtis. P2rastl6unal yletasime erinevate aastate laavav2ljasid - 1992, 1994, 1981, 1999. Viimaste puhul l2ksime ka kaatrite servadest m66da, mis ikka veel aurasid ning l2hnasid v2ngelt v22vli j2rgi. Maastik oli tumemust, mida ilustreeris kollane samblik, see tundus nagu rohkem joonistatud olevat mitte p2ris. Selle p2eva maaxstikud olid t2itsa super! J6uad yhte maastiku ning see tundub t2iesti v2rratu, l2bid ja l2bid Ferdinandi juhendatud olematul rajal j ajuba tundub k2ik igavaks muutuvat, kui j2rsku sattud hoopis teise maastikku, mis tundub veel yllatavam kui eelmine. Ferdinand v2itis, et l2bisime sel p2eval 40km, aga ma arvan, et see oli v2hem. Viimasel p2eval j2udsime l2bi savanna j2llegi m2estikkulisse vihmametsa. Mu meelest on yks paremaid osasid m2gimatkamise juures, et l6puks j6uad metsa. Ma vist amastan metsa liiga palju J. Mets oli pime ja vihmane kuni j2llegi yletasime p2llumaad ning j2udsime kohalikku kylla, kus tsivilisatsioon j2llegi uksed avas: « Meribong » t2hendab head p2rastl6unat. 6htuti veetsime natuke aega giididega kohalikku keelt 6ppides. Olen kindel, et nad r22kisid meid koguaeg taga, nagu eestlased v2lkarite seltskonnas – keel on sama arusaamatu.

Aga nyyd. Eile 6htul hakkas k6rge palavik ning t2na hommikul diagnoositi mulle Malaaria. K2isin arstil ning sain hunniku tablette – v6tta neli hommikul ja neli 6htul, kolm p2eva j2rjest. Ning samuti rauatablette, kehvveresusega v2itlemiseks, mis Malaariaga kaasneb. Tundub, et haigus ei ole k6ige hullem, sest symtomitest esineb mul vaid k2rge palavik, ei mingit iiveldust ega pea-k6huvalu. Aga nyyd hakkab my ravikuur.

Good morning, teachers!

Kolmap2eval algas siis meie kuulsusrikas 6petajakarj22r. L6puks ledsime koolid, veensime direktorid ja 6petajad ning nyyd on me p2evad tihedalt t2is tunde, kus tutvustame oma m2nge 6pilastele ning vaatame, mis raskused neil m2ngudega tekivad. Kuna kellelgi meist pole eimugi pedagooginduses, siis teeme enamasti n2gu, et teame sellest palju :). See-eest on selgunud, et looduskaitsest, kliimast ja k6igest 6petatavast sisust teame me meeletult palju v6rreldes inimestega, kellega koos t66tame. Esimesest koolikogemusest kolmap2eval juba p6gusalt kirjutasin. Nyyd siis kylastasime eile ja t2na 6petajate ettevalmistuskooli, kus saime oma m2nge tutvustada ja l2bi m2ngida tulevaste p6hikooli6petajatega, ehk siis 7-12aastaste laste 6petajatega. Uhuuu! Mulle j2i kyll mulje, et rollim2ng, mida m2ngisime ka saksamaal 13-15aastastega neile v2ga kohale ei j6udnud. Ning m6ni neist kuulis esimest korda, et on olemas niisugused asjad nagu liustikud! MA ei tea, kas ma olen ise mingi kretiin ja kuna ise selle alaga palju tegelenud, siis pean paljusid teadmisi iseenesestm6istetavateks, mis tegelikult nii ei ole. Igatahes yllatusin tihti. Ning ALIASE-laadse m2ngu ajal pole neil yldse mingit kiiret ja reaktsiooni s6nu seletada. N2iteks "nimeta mulle selle asja nimi, et kui sa l2hed hommikul v2lja ja vaatad enda ymber, siis sa n2ed seda igal pool ja sa vaatad yles ja sa vaatad alla ja sa vaatad metsa suunas ja sa vaatad majade vahele ja see on igal pool". Viimane oli definitsioon atmosf2rile, aga seletus oli nii aeglane, et kui seletaja ytleb j2rgmise s6na, siis eelmine on sul juba ununenud. T2nane hommik oli natuke elavam, sest valisime ka elavamad m2ngud, mida nad t6esti p6hikooli lastega m2ngida saaksid. Yhes m2ngus peavad osalegad oma vasaku kinga jalast v6tma ning seda siis loopima. Leslie oli t2iesti kindel, et nad ei n6ustu kinga jalast v6tma, aga nad tegid seda! Nyyd on Leslie meile yhe k6rtsusk2igu v6lgu! Aga ma ei tea, kas see kunagi juhtub, sest talle ei meeldi yldse k6rtsutada, kahju kyll. K6ige naljakam t2nase ja eilse p2eva juures oli, et tudengis on sama vanad kui meie, v6i isegfi vanemad, aga tunni alguses, kui klassi sisened, siis t6usevad k6ik krapsti pysti ning ytlevad kooris "Goood morning, teachers!" Kui esimest korda kuulsin, siis pidin kannatust varuma, et mitte naerma puhkeda. Ning teine asi, et nad kutsusid mind "madaam"! Alguses ei saanud yldse aru, et p66rdutakse minu poole, aga kuna yhtegi teist 6petaja-laadset polnud kohal, siis aimasin, et see olin vist siiski mina, kelle t2helepanu vajati. Uhuuu! Ja t2na, enne kui me 2ra l2ksime, palusime neil vastata m6nele avatud kysimusele meie m2ngude kohta, ootan huvida nende lugemist - kas j2lle vaid viited raamatutarkustele. Lahkumise puhul laulsid nad meile Kameruni hymni ning "Teacher is a woundeful proffession". Laulud k6lasid meeletult ilusti, ma ei saa ikka j2tta imetlemata aafriklaste meeletut lauluosavust! Plaanidest niipalju, et pyhap2evast kuni teisip2evani v6ib mind ja Simonet kohata Kameruni m2e otsas. Kavatseme selle koos giidide ning v6ibolla ka m6ne kandjaga vallutada.

R66murullid

Oh jeerum, kui palju syndmusi v6ib vahepeal juhtuda. Teen kiire ylevaate.

Pyhap2eval k2isime kirikus. Aga see osutus oodatust tantsust ja trallist hoopis erinevaks, suhteliselt tavaliseks luteri kiriku taoliseks teenistuseks - tegu oli prespyteriaanliku kirikuga. Lutei teenistusest eristus vaid rohkete Teze-stiilis lauludega, ag asamas laulsime laulu "Jumal sul ligemal.." ning teadete lugemisel kommenteeriti eelmisel n2dalal toimunud kogudistevahelist jalgpalliturniiri, mis pani k2ik inimesed naerma. Jutlus oli ka v2ga ergutav. Ning armulauavein oli jagatud v2ikeste pitside vahel, nii et igayks sai v2ikse kl6maka v6tta. Siis k2isime veel turul Simonele sandaale otsimas, mida ta l2puks ei ostnud, kuigi pakkujaid oli palju ning isegi kui juba kangaid uurisime tulid sandaalimyyjad oma sandaalidega, et j2rsku me ikka m6tleme ymber - terve turu peal k2is k6lakas, et kaks valget tydrukut otsivad sandaale. Mitteostmisega valmistasime vist mitmele pettumise, sandaalid olid isegi suht hea kvaliteediga, aga hind ka soolane. Mitte, et meile k6rge hind 6eldaks vaid see ongi siin selline.

Esmasp2eval t6bitasin natike. K2isime hommikul Limbes sealse kahe kooliga l2bir22kimisi pidamas, et millal me ikka tulema ning s6itsin vahepeal takso-mootorrattaga teise kooli. Ilm oli vihmane ning seal ma vist oma nohule innustust andsin. P2rast magasin 6 tundi voodis ning j6in k6vasti sidruniteed citrotseptiga, mis on mul siin suisa imerohuks. V2ga kasulik reisikaaslane, paremuselt teine on vietnami salv. 6htul internetipunkits kohtusin j2rjekordselt mehega, kes siin internetiyhendust kiirendada ja parandada yritab ning ta kutsus meid Simonega 6htustama, leppisime kokku, et kohume teisip2eva 6htul.

Ja nii juhtuski. Teisip2eva veetsime oma 6ppematerjale parandades ning ilma uurides ning 6htul 6htus66gile. Fred on nii umbes 40ndates kamerunlane, kes tegelikult elab Chicagos. T66tab seal t6lgina. Ning puhkuse ajal k2ib Kamerunis oma sugulasi kylastamas ning yritab siin telekommunikatsiooni parandada. Viimasega visatakse talle pidevalt kaikaid kodaratesse. Kurtis, et on viimased kolm p2eva iga p2ev Doualas k2inud, et uusi arvuteid tollist k2tte saada, aga ametnikud on vissid ning isegi ei ytle talle hinda, mis ta maksma peab. Eks ootavad pistist. Saime temaga tuttavaks, sest kasutame internetipunkti, mida tema yleval peab. 6htus66gil liitus meiega veel Fredi s6ber Richard, kes on tegelikult Washingtonis Kameruni saatkonna pressiesindajana. Frdile vana koolivend Buea p2evilt. Oli v2ga huvitav r22kida kahe mehega, kes on t6esti omal alal v2ga k6rgele j6udnud, kuulda nende arvamust elust Kamerunis ja mujal. Ning samas olid nad nagu kaks ymmargust r66murulli, sest nalja sai palju. Vahel ma ei suuda m6ista, miks sotsiaalsed v22rtused ja elustandandard siin nii madalal tasemel on, kui ometigi leidub nii palju tarku ja arukate m6tetega inimesi. V6i on need t6esti erandid, kellega me kohtunud oleme!

Eile oli meie esimene koolip2ev. Oh jeerum! Proovisime esimesi m2nge 13-15aastastega ning ma olen t6eliselt yllatunud kui v2he nad loodusest ja keskkonnast teavad ning kui v2ga nad hakkavad lugema peast 6pikust tuubitud definitsioone, kui kysida, mis on atmosf22r v6i mis on kliima v6i ilm... V2ga tagasihoidlikud ja kartlikud. Ma vist shokeerisin nedi v2ga, kui palusin neil m6ngida naftat v6i tuuleenergiat, nad j6llitasid mind alguses nagu lehm kullast v2ravat, aga m2ngu l6puks vist said ikka natuke ennast v2lja elada. Ning 6htupoole ostis tyyp, kelle nimi Akafu ning kelle juurest me tavaliselt vett ostame mulle pudeli palmiveini, millele Simone ning yhe sakslase Verinaga p2kad silma panime. Palmiveini kogutakse nagu kasemahla palmipuudelt, aga selles on nii palju suhkrut, et hommikul kogutud mahl on juba 6htuks veiniks muutunud. Nii on.

N2dalal6pp ja Napoleon

Laup2eval tegime esimesed ujumisliigutused ookeanis. P6genesime vihma k2est ookeani peitu ning m2ssasime lainetega v6idelda. Vesi polnd yldse soolane. Eriti kui v6rrelda Musta mere v6i Egeuse merega. Aga samas meenub midagi Jaaguse k2est 6pitut, et ega troopilistel laiustel see vesi vist v2ga soolane polegi. Siis p6rutasime veel Idenausse, mis kaugeim punkt ookeani 22res, kuhu veel korralik tee l2heb Nigeeria suunal. Piirini on kyll veel aega, aga samas peetakse seda juba piirilinnaks. Pigem n2gi v2lja nagu v2ike kyla, aga kala maitses hea.
Ja tagasitulles olima l2bim2rjad, aga yks mees, kes elab natuke enne meie kodu kutsus meid enda poole riisi ja kalasuppi s66ma, mis maitses veel eriti hea. Tema nimi on Napoleon ning ta oskab vene keelt, sest 6ppis n6uka ajal 9 aastat Kiievis rahvusvahelist 6igust. P2ris naljakas on siinmail vene keelt purssida ja kohata inimest, kes on nii 6nnelik n2hes endist n6ukogude inimest. Kuigi ta oli vist nati pettunud, et minu vene keel vist ikka v2ga hea ei ole.
Ning veel juhtus nii, et keegi pani meie ukse tagant Simone sandaalid pihta. Ma ei tea, kuidas see nii saab olla, aga Simonega alati juhtub midagi. Siiski on ta p2rast pikka kirumist r22mus ja roosa.

Yks pilt, sest yles panek v6tab meeletu aja...

Niisiis, yritan siin teile natuke pilte yles riputada, et siis Simone s6brad, kes eesti keelest midagi ei m6hka, saavad ikka ka kinnitust, et me ikka veel elus ja tervise juures oleme. Sellel pildil valmistab Simone parajasti 6htus66ki endale ja mitte v2ga n2ljasele Marile, sest eile sai t6epoolest meeletult 6gitud. Mida muud vihmapyhal teha. Taustaks on meie tuba ja voodi Buea tudengikorteris, kus nyyd elame. Mina magan ylemisel korrusel ja Simone alumisel. Kusjuures s22sev6rk on osutunud yllatavalt m6nusaks voodikatteks. Saab hoopis rahulikumalt magada - pole hirmu, et parv vihaseid kihulasi 66sel kallale tuleb ning sind sajast kohast malaariaga systib. Esimesed kaks 66d Yaoundes magasin ilma v6rguta ja siis n2gin kyll ainult painavaid unen2gusid. Tegelikult ega neid s22ski siin nii hirmus palju ka pole, iga p2ev saab kyll m6ne suraka, aga see pole yldse nii hull.

Vihmapyha

Ohooo, t2na 66sel otsustas taevas maa peale kukkuda. Kukkus niisugus meeletu myrtsuga katusele, et mina unest yles ehmatasin ning ma avan (loodan :), et ega teisedki magada saanud. Pika peale muutus kukkumine siiski yhtlasks sabinaks ning ma otsustasin, et ei 2rka enne yles, kui sadu l2bi, kuna meil t2aseks niikuinii mingit kohtumist kokku lepitud polnud. Kell pool kymme ei jaksanud aga enam magada (tavalislt 2rkame siin juba pool seitse, kohalikud 2rkavad kl 5) ning hea, et yles t6usin, sest siiamaani pole sadu v2iksemaks j22nud (kell juba 12). Kodus ei viitsinud ka passida ning tulin siia internetipunkti, kus Buea kiireim internet. St peab ainult 2 minutit ootama, et internetilehekylg avaneks. Kui aga arvestada, et t2nu ameerikas elavale kamerunlasele (kellega eile jutule sattusin) kerkib maja taha k6rge mast, siis v6ib yhendus 6ige pea isegi paremaks minna. Elame n2eme.

Olen isale v6lgu seletuse, mis on pidzin. Pidzin on p2him2ttelislt inglise keel, aga samas ka prantsuse keel v6i ladina keel v6i... Kuna riigikeeleks siin on inglise ja prantsuse kel, inimesed aga r22givad p2liselt oma h6imu keeli, siis pidzinis pannakse k6ik need keeled kokku. Pidzin on nagu kohlike h6imude keeled, mis on s6na s6nalt t6lgitud inglise keelde. N2iteks ei 6elda "vaata sinna" vaid " silmad minge sinna" v6i midagi taolist. Eesti keele ja inglise keele v6iks ka kokku panna, kui t6lkida esti keel s6na-s6nalt inglise keelde, grammatikat ja lauseehitust muutmata, saaks p2ris naljaka pidzini. Lisaks inglise keelele on m6ned v2ljendid siin t6lgitud ka prantsuse keelde ning m6nede jaoks kasutatakse ladina keelt. Millised v6ljendid kuidas kasutatakse on vist kuidagi juba aja jooksul v2lja kujunenud. N2iteks turul hindasid 6eldakse enamasti prantsuse keeles, m6ned muud asjad j2lle inglise keeles. N2iteks: "walk-a-fine" t2hendab "k6ik on h2sti", aga ka '"turvalist reisi". P2ris naljakad v2ljendid tekkivad nii, aga paljudest ma veel aru ei saa. Kui midagi on palju v6i mitu v6i suur, siis 6eldakse enamasti "plenty", kui midagi tuleb panna v2hemaks v6i on v2he v6i mis iganes s6na seostub v2iksega, kasutatakse alati "small" jne.

Niimoodi siis, p2ikest!

Pragu on tunne, et p2ikest siin nyyd kyll kunagi ei n2e enam ja vihm ei l6ppe iial, aga see-eest paistis t2na l2bi vihma ja udu 2ra Kameruni m2e tipp, mis muude pilves ilmadega pole kunagi n2ha.

Aafrika aeg

K6ik on sellist v2ljendit kuulnud ning k6igil kindel teadmine, mis Aafrikas alati kehtib. Yritused algavad siis, kui viimanegi inimne on kohal, buss l2heb siis v2lja, kui t2ielikult t2is tuubitud... Kunagi ei tea, mis kell kuhugi j6uad ning keda seal kohtad. M6nes m6ttes on see t6si, aga... N2iteks on mul tunne, et mina p6hjustan siin k6ige rohkem hilinemisi, mis kohaklikele kohe tyldsemitte ei meeldi. Kui mingi kohtumine on kokku lepitud, siis pigem ilmu kohale pool tundi varem kui 10 minutit hiljem, hilinemine n2itab, et sul ei ole 6iget pyhendumist ning sul on t2iesti poogen inimestest, kellega kohtuda oled lubanud. K6ige v2hem hilinetakse siin s6pradega kohtumisele minnes ning k6ige rohkem, kui inimene on sulle t6esti vastumeelne ning sa ei taha seda otse v2lja 6elda. Ning nii hilinemist ka t2lgendatakse - solvanguna.

Selline kiire m6tiskelu.

T2nane p2ev oli tore! Simone tuli ka Limbesse kaasa, mis mind eriti sinna s6ites ja tagasi tulles r66mustas, kuna reiskaaslased osutusid j2llegi suht pealetykkivateks tyypideks - yksinda poleks kyll tahtnud olla.

Buea

Nyyd oleme siis juba alates pyhap2evast Bueas. L2puks otsustasin ka internetti kylastada ja natuke kirjutada. Pilte ei hakka yles panema, sest nett niigi aeglane. Reedel-laup2eval k2isime GLOBE-treeningul Sa-s, see kujunes suhteliselt toredaks, kus oli palju huvitavaid 6petajaid, kellega saime tutvusi sobitada, et oma v2lja m6eldud m2nge nendega proovida. Ja m2ngud tundusid neile ka v2ga meeldivat. Samuti olid seal m6ned 6pilased, kes kyll enamasti r22kisid prantsduse keelt, aga siiski saime nendega kuidagi jutule. Eriti sai palju teha pilte teemal "mina ja valge tydruk", mis on nyyd k6ik minu fotokas. M6ne parema proovin kunagi ka yles panna. Laup2eval kohtusin veel Yaoundes j2rjekordse eestlasega. Seekord nimeks Peeter ning tegeleb siin mingisemase oranisatsiooni ylesehitusega. Tuli v2lja, et on mu koolivend Reaalkoolist. Ja j2rjekordne paljur2nnanud eestlane, kes p2rast iseseisvumist polegi peaaegu Eestis elanud. Laup2eval Yaoundesse naastes saime ka oma esimese vihma kaela. Meeletu sadu, mis minutiga ligem2rjaks tegi. Plkuss veel juhtus nii, et Simone kukkus yhte nendest suurtest kraavidest teepervel, mis oli vihma t6ttu t2iesti veega kaetud ning pimeduse t6ttu m2rkamatu. 6nneks oli tal kiire reaktsioon ning midagi halba ei juhtunud. Ainult nati kriimustatud p2lv ja ligem2rjad riided, muidugi. Pyhap2eval oli siis meie esimene pikem bussis6it. Bueasse. Buss topiti inimesi paksult t2is, pakid ja kompsud katusele ning minek. 6nneks peatuses v2ga kaua ootama ei pidanudki, umbes 2 tundi. Oleks v6inud piirduda ka pooleteist tunniga, aga kuna mul on siin kaasas yks ylipabistav sakslane, kes ei taha millestki maha j22da, siis algas meie ootamine pool tundi vare, kui oleks v6inud. Bueas saime endale 66majaks toa Leslie yhikas. V2ike ja kopitanud l6hnaga, aga meil on nyyd nari ning s22sev6rgu all on suurep2rane uni. Pyhap2eval ei olnud vett, sest oldi avastatud mingi reostus ja kraan keerati kinni. Vee puudus on p2ris tyytu, sest higistad ja haised igatahes palju ning jalad on pidevalt kas mudas v6i tolmus. Buea puhul on tegemist enamasti mudaga, sest siin m2rksa niiskem, kui yaoundes ning septembris lubati veel meeletut sajuaega. Riiete kuivatamine v6tab igatahes kyll mitu p2eva aega. Aga ele k2isime igatahes kylastamas yhte 6petajate kooli, kust saime head kontaktid ning t2na s6itsime bussiga umbes poole tunni kaugusel olevasse Limbesse, et kohtuda botaabikaaia t66tajatega ning leida kontakte nendega seotud koolidega, et saaksime l6puks hakata lastega t66le ning oma suurep2raseid m2nge proovida. Asjaajamine kameruni moodi on meeletult keeruline. K6igepealt tuleb leida soovitaja, kes sind soovitab m6ne kooli direktorile. See peab olema suhteliselt k6rgel ametikohal seisev tegelane. Meie puhul Mme Margaret GLOBE-kontorist, aga kuna teda pole Bueas kohal, siis k2ime ringi tema antud kirjadega, mis t6endab, et oleme kohal asja p2rast. Nyyd siis peame s6braks saama Bot aia direktoriga ning seletama talle k6ik oma projektist. Seej2rel soovitab tema meid koolidirektoritele, kellele me siis j2lle preame k6ik lahti seletama ning siis alles saame keskkonna teemasid 6petavate 6petajatega r22kida ja nemad vaatavad meie m2ngud yle ning otsustavad, kas on m6tete neid oma laste peal proovida ning siis alles saame ehk kokku lepitud m6ned tunnid ning lubatakse koolidesse. Kaikaid v6ib meile igal tasemel jalgadesse sadada, aga ma isiklikult arvan, et m2ngud, mis oleme v2lja m6elnud on v2gagi v22rt proovimist. Igatahes sain mina endale homseks missiooni minna yksinda Limbesse ning kohtuda Bot aia juhatajaga ning kui h2sti l2heb, siis v6ibolla juba ka m6ne koolidirektoriga. Ootan p6nevusega, eriti veel seda, et pole siin veel yle poole tunni yksinda kuskil k2inud. Nyyd aga s6idan tervelt teise linna. Uhuuu! Eestlaste teemal veel, et 16. september j6uab Bueasse veel yks Annika, kes tuleb siia AIDSI vastu v6itlema. Ema v6ib siis temaga natuke oma synnip2evatorti kaasa saata :) L6petan nyyd. Palju p2ikest! Veel. Siin on pidevalt udune ning p2ikest tunneb ainult l2bi pilvede. Samas on elu palju rahulikum, kui Yaoundes, inimesed ei ole nii agressiivsed suhtlema, ainult lapsed on aktiivsemad. T2na k6ndis n2iteks yks tydruk minuga p2ris pikalt lihtsalt kaasa ja hoidis k2est kinni. Ning k6ik inimesed saavad inglise keelest aru, kuigi ise kipivad r22kima suhteliselt raskesti aru saadavas bidzinis. Raske on aru saada enamasti seet6ttu, et r22gitakse nii kiiresti.