Impossible n'est pas Camerounais

Jah.
Nimelt juhtus meiega reedel täiesti võimatu juhtum, aga kuna meie sõber Edmund sellist lauset sageli mainis ning kamerunlastel on isegi üks õllereklaam sama hüüdlausega, siis ma tegelikult ei imesta. Ja pealegi on meil varemgi võimatuid juhtumisi olnud, aga seekordne osutus erinevalt teistest suhteliselt shokeerivaks ja negatiivseks.
Kirjeldan lühidalt. Läksime reede hommikul Maruas lähedal oleva mäe otsa ronima ning poolel teel tippu pidime loovutama oma seljakotikesed yhele suhteliselt tugevale ja vägivaldsele mehele. Parimatest asjadest kaotasime kõik oma fotokad, ka Smena langes röövi ohvriks, Simone prillid, Simone ja Gosia telefonid ja kõik minu raha, sest esimest ja ainsat korda ei kandnud ma oma raha mitte kavalas vööpaemlas vaid väikse kotiga seljakotis, kuna eelmisel päeval olime veitsa finantsülevaadet teinud ja ma ei pannud raha tagasi. Liiga kindel kamerunlaste heasoovlikuses... Aga Telefon on mul veel alles, ainukesena. Mõtlesin, et mul on ikka imelik suhe raha ja kallite asjadega - mis palju maksab, minu käes kaua ei säili. Ja mu vana näss telefon on ikka minu sõps :). Nüüd siis, igatahes, elame Simone allesjäänud reisitsekkidest.
Juhtus kummalisi juhtumisi tol päeval veelgi ning kõikidest nendest ei taha enam mõelda või kirjutada. Ehk kodus räägin. Igatahes oleme kõik terved, mul vaid mõned sinised vorbid kätel ja elasime juhtumise vapralt üle. Vennad katolikust missjonist, kus Maruas ööbisime on igatahes mitmes mõttes mu parimad sõbrad selles linnas.
Olenemata juhtunust on meeleolu päris rõõmus - ei pea enam muretsema, et keegi meilt miskit varastada võiks, lihtsalt pole enam midagi varastada. Ja mul pole õrna aimugi mida tüüp teeb minu ja Gosia digikaameratega, kui neil aku tühjaks saab. Ja Maruas ei olnud ühtegi poodi, kus digikaid müüakse - ei tea, kuhu ta need kavatseb sokutada. Ja, ja jaaaa. Asjad on ülekõige, asjad on hinnas...
Aga nüüd kavatseme veeta mõnusa viimase nädala Yaoundes, külastada tuttavaid ja jätta kõigiga jumalaga ning muidugi, lõpetada oma suurepärane keskkonnahariduslik raamatuke. Peas liiguvad juba igasugused mõtted, mis ma kõik Eestis tegema hakkan ja tegelema pean hakkama, aga samas on juba ka natuke kahju lahkuda, sest head juhtumised ja huvitavad inimesed kaaluvad selle viimase nädala mõne imeliku sündmuse kuhjaga üle.
Aamen.