Aafrika "iminature"

See on Mari ajaveeb. Viibin kolm kuud Aafrikas riigis nimega Kamerun. Sattusin siia vabatahtlikuna läbi Globaalse Hariduse Võrgustiku (GLEN), vaata täpsemalt www.glen-europe.com, ning tegelen laste keskkonnaharidusega, kliimamuutuste õpetamisega koolides programmi GLOBE abil, www.globe.gov. Kirjutan siia oma muljeid ja m6tteid. Lugege aga ning j2tke kommentaaride alla teateid!

Name:
Location: Estonia

Thursday, September 07, 2006

Vihmapyha

Ohooo, t2na 66sel otsustas taevas maa peale kukkuda. Kukkus niisugus meeletu myrtsuga katusele, et mina unest yles ehmatasin ning ma avan (loodan :), et ega teisedki magada saanud. Pika peale muutus kukkumine siiski yhtlasks sabinaks ning ma otsustasin, et ei 2rka enne yles, kui sadu l2bi, kuna meil t2aseks niikuinii mingit kohtumist kokku lepitud polnud. Kell pool kymme ei jaksanud aga enam magada (tavalislt 2rkame siin juba pool seitse, kohalikud 2rkavad kl 5) ning hea, et yles t6usin, sest siiamaani pole sadu v2iksemaks j22nud (kell juba 12). Kodus ei viitsinud ka passida ning tulin siia internetipunkti, kus Buea kiireim internet. St peab ainult 2 minutit ootama, et internetilehekylg avaneks. Kui aga arvestada, et t2nu ameerikas elavale kamerunlasele (kellega eile jutule sattusin) kerkib maja taha k6rge mast, siis v6ib yhendus 6ige pea isegi paremaks minna. Elame n2eme.
Olen isale v6lgu seletuse, mis on pidzin. Pidzin on p2him2ttelislt inglise keel, aga samas ka prantsuse keel v6i ladina keel v6i... Kuna riigikeeleks siin on inglise ja prantsuse kel, inimesed aga r22givad p2liselt oma h6imu keeli, siis pidzinis pannakse k6ik need keeled kokku. Pidzin on nagu kohlike h6imude keeled, mis on s6na s6nalt t6lgitud inglise keelde. N2iteks ei 6elda "vaata sinna" vaid " silmad minge sinna" v6i midagi taolist. Eesti keele ja inglise keele v6iks ka kokku panna, kui t6lkida esti keel s6na-s6nalt inglise keelde, grammatikat ja lauseehitust muutmata, saaks p2ris naljaka pidzini. Lisaks inglise keelele on m6ned v2ljendid siin t6lgitud ka prantsuse keelde ning m6nede jaoks kasutatakse ladina keelt. Millised v6ljendid kuidas kasutatakse on vist kuidagi juba aja jooksul v2lja kujunenud. N2iteks turul hindasid 6eldakse enamasti prantsuse keeles, m6ned muud asjad j2lle inglise keeles. N2iteks: "walk-a-fine" t2hendab "k6ik on h2sti", aga ka '"turvalist reisi". P2ris naljakad v2ljendid tekkivad nii, aga paljudest ma veel aru ei saa. Kui midagi on palju v6i mitu v6i suur, siis 6eldakse enamasti "plenty", kui midagi tuleb panna v2hemaks v6i on v2he v6i mis iganes s6na seostub v2iksega, kasutatakse alati "small" jne.
Niimoodi siis, p2ikest!
Pragu on tunne, et p2ikest siin nyyd kyll kunagi ei n2e enam ja vihm ei l6ppe iial, aga see-eest paistis t2na l2bi vihma ja udu 2ra Kameruni m2e tipp, mis muude pilves ilmadega pole kunagi n2ha.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home