R66murullid

Oh jeerum, kui palju syndmusi v6ib vahepeal juhtuda. Teen kiire ylevaate.

Pyhap2eval k2isime kirikus. Aga see osutus oodatust tantsust ja trallist hoopis erinevaks, suhteliselt tavaliseks luteri kiriku taoliseks teenistuseks - tegu oli prespyteriaanliku kirikuga. Lutei teenistusest eristus vaid rohkete Teze-stiilis lauludega, ag asamas laulsime laulu "Jumal sul ligemal.." ning teadete lugemisel kommenteeriti eelmisel n2dalal toimunud kogudistevahelist jalgpalliturniiri, mis pani k2ik inimesed naerma. Jutlus oli ka v2ga ergutav. Ning armulauavein oli jagatud v2ikeste pitside vahel, nii et igayks sai v2ikse kl6maka v6tta. Siis k2isime veel turul Simonele sandaale otsimas, mida ta l2puks ei ostnud, kuigi pakkujaid oli palju ning isegi kui juba kangaid uurisime tulid sandaalimyyjad oma sandaalidega, et j2rsku me ikka m6tleme ymber - terve turu peal k2is k6lakas, et kaks valget tydrukut otsivad sandaale. Mitteostmisega valmistasime vist mitmele pettumise, sandaalid olid isegi suht hea kvaliteediga, aga hind ka soolane. Mitte, et meile k6rge hind 6eldaks vaid see ongi siin selline.

Esmasp2eval t6bitasin natike. K2isime hommikul Limbes sealse kahe kooliga l2bir22kimisi pidamas, et millal me ikka tulema ning s6itsin vahepeal takso-mootorrattaga teise kooli. Ilm oli vihmane ning seal ma vist oma nohule innustust andsin. P2rast magasin 6 tundi voodis ning j6in k6vasti sidruniteed citrotseptiga, mis on mul siin suisa imerohuks. V2ga kasulik reisikaaslane, paremuselt teine on vietnami salv. 6htul internetipunkits kohtusin j2rjekordselt mehega, kes siin internetiyhendust kiirendada ja parandada yritab ning ta kutsus meid Simonega 6htustama, leppisime kokku, et kohume teisip2eva 6htul.

Ja nii juhtuski. Teisip2eva veetsime oma 6ppematerjale parandades ning ilma uurides ning 6htul 6htus66gile. Fred on nii umbes 40ndates kamerunlane, kes tegelikult elab Chicagos. T66tab seal t6lgina. Ning puhkuse ajal k2ib Kamerunis oma sugulasi kylastamas ning yritab siin telekommunikatsiooni parandada. Viimasega visatakse talle pidevalt kaikaid kodaratesse. Kurtis, et on viimased kolm p2eva iga p2ev Doualas k2inud, et uusi arvuteid tollist k2tte saada, aga ametnikud on vissid ning isegi ei ytle talle hinda, mis ta maksma peab. Eks ootavad pistist. Saime temaga tuttavaks, sest kasutame internetipunkti, mida tema yleval peab. 6htus66gil liitus meiega veel Fredi s6ber Richard, kes on tegelikult Washingtonis Kameruni saatkonna pressiesindajana. Frdile vana koolivend Buea p2evilt. Oli v2ga huvitav r22kida kahe mehega, kes on t6esti omal alal v2ga k6rgele j6udnud, kuulda nende arvamust elust Kamerunis ja mujal. Ning samas olid nad nagu kaks ymmargust r66murulli, sest nalja sai palju. Vahel ma ei suuda m6ista, miks sotsiaalsed v22rtused ja elustandandard siin nii madalal tasemel on, kui ometigi leidub nii palju tarku ja arukate m6tetega inimesi. V6i on need t6esti erandid, kellega me kohtunud oleme!

Eile oli meie esimene koolip2ev. Oh jeerum! Proovisime esimesi m2nge 13-15aastastega ning ma olen t6eliselt yllatunud kui v2he nad loodusest ja keskkonnast teavad ning kui v2ga nad hakkavad lugema peast 6pikust tuubitud definitsioone, kui kysida, mis on atmosf22r v6i mis on kliima v6i ilm... V2ga tagasihoidlikud ja kartlikud. Ma vist shokeerisin nedi v2ga, kui palusin neil m6ngida naftat v6i tuuleenergiat, nad j6llitasid mind alguses nagu lehm kullast v2ravat, aga m2ngu l6puks vist said ikka natuke ennast v2lja elada. Ning 6htupoole ostis tyyp, kelle nimi Akafu ning kelle juurest me tavaliselt vett ostame mulle pudeli palmiveini, millele Simone ning yhe sakslase Verinaga p2kad silma panime. Palmiveini kogutakse nagu kasemahla palmipuudelt, aga selles on nii palju suhkrut, et hommikul kogutud mahl on juba 6htuks veiniks muutunud. Nii on.