Aafrika "iminature"

See on Mari ajaveeb. Viibin kolm kuud Aafrikas riigis nimega Kamerun. Sattusin siia vabatahtlikuna läbi Globaalse Hariduse Võrgustiku (GLEN), vaata täpsemalt www.glen-europe.com, ning tegelen laste keskkonnaharidusega, kliimamuutuste õpetamisega koolides programmi GLOBE abil, www.globe.gov. Kirjutan siia oma muljeid ja m6tteid. Lugege aga ning j2tke kommentaaride alla teateid!

Name:
Location: Estonia

Monday, October 16, 2006

Nädalavahetus SANTAS, viimane päev Bamendas

Eile külastasime Edmondi koduküla Santat. Eelmisel pühapäeval lubasime, et tuleme korraks veel ja vaatame üle palee ning külastame külavanemat ja Edmondi vaarvanemad lubasid meile anda ühe kana. Niisiis, külaskäik kulges umbes nagu olime oodanud. Astud majja sisse, siis passid seal tükk aega, räägid natuke kohalikega juttu, ühes kohas pakuti meile värskelt tapetud vasika maksa (keedetud) ja kl 10 hommikul jõime mõnusalt punast pakiveini. Majaelanikud tundusid ise selleks ajaks suht purjakil olevat ning tühje veinipakke ja õllepudeleid vedeles mitmeid. Kuidagi kurb, tegelikult. 
Palee nägi välja uhke, mitte et ehitised oleksid väga kulla-karrased olnud, kaugel sellest, aga neid oli palju ja praegusel kuningal oli 6 naist ja 28 last, kes kõik kunagi siin elasid. Nüüd oli külavanem-kuningas suht vana ja invaliid, aga siiski väga tark ja külalislahke. Üks ta poegadest juhatas meid ka Santa iidsesse koopasse, kust kogu küla alguse sai. Päris muljetavaldav lubjakivikoobas, umbes nagu koobas, mis võiks tekkida Jägala joa taha, ainult et juga oli märksa väiksem.
Külas olid käimas ka suured pidustused, Edmondi onu matused. Laip oli juba eelmisel päeval mulda sängitatud ning nüüd järgnes surma tapmise ja tantsuga mälestusriitus. Surma tapmine tähendas, et surnu kõik lähemad sugulased - vennad ja nende pered organiseerisid grupi, kes tulid laulu ja püssirohuga täidetud püssidega ümber haua ning lasid püssidel kõvasti-kõvasti paukuda. Samas mängiti ka muusikat ning tantsiti. Osadel tantsijatel olid ka suht hirmuäratavad maskid. Istusime, kuulasime ja tantsisime kaasa. Suht õõvastav.
Õhtupoole rüüpasime palmiviina, mulle tehti selgeks, et nimi Murin on kõige ilusam nimi, mis ta eales kuulnud on - võimatu oli selgeks teha, et mu nimi on tegelikult Mari :) ja enne pimedat viisime Edmondi vaarvanematele enda küpsetatud kõrvitsaseemneleiba ning saime kana. Edmond lubas täna hommikul kana ära rappida ning õhtul hakkame siis küpsetama. Eks näis, mis sellest välja tuleb.
Täna üritame siin Bamendas ka otsi kokku tõmmata ja homme teele asuda. Edasised plaanid on: teisipäeval Yaoundesse, veeta seal kaks päeva, neljapäeva õhtul istuda rongile ja sõita Ngaunderesse, see peaks võtma loodetavasti ühe öö ja hommikul kl 11 peaksime kohal olema, aga jutud räägivad, et pole ime, kui jõuame alles järgmise päeva õhtul kohale. Siis põrutame edasi põhja, igatahes, ja üritame jõuda Maruasse. 22. oktoobril on moslemitel ramadani lõpetamine, mis tähendab kolm päeva suuri pidustusi. Loodame nendest võimalikult palju osa saada. Siis on veel plaan teha ca 3-päevane reis Vasa rahvusparki ning kaeda üle kõik antiloobid ja lõvid ja muud loomad ning ülejärgmise nädala lõpus pöördume tagasi Yaoundesse. Siis võtame veel kokku oma viimased tegemised - paneme kokku oma mänguderaamatu, külastame toredaid inimesi Yaoundes ja 3. novembri õhtul lennukile. Eestisse peaksin siis jõudma 5. novembril kasutades Easyjeti. Ohooo, õige varsti.

1 Comments:

Blogger lasuurtihane said...

oeh, võimas. Eksootikast nõretav kogemus, niimoodi vist tavaliselt aafrikat ette kujutataksegi, eksole.

Meie käisime nädalavahetusel, hmmmm, Helsingis. Tantsu ei löönud keegi, nägime haikalu.

Lea

6:51 AM  

Post a Comment

<< Home