Aafrika "iminature"

See on Mari ajaveeb. Viibin kolm kuud Aafrikas riigis nimega Kamerun. Sattusin siia vabatahtlikuna läbi Globaalse Hariduse Võrgustiku (GLEN), vaata täpsemalt www.glen-europe.com, ning tegelen laste keskkonnaharidusega, kliimamuutuste õpetamisega koolides programmi GLOBE abil, www.globe.gov. Kirjutan siia oma muljeid ja m6tteid. Lugege aga ning j2tke kommentaaride alla teateid!

Name:
Location: Estonia

Wednesday, September 20, 2006

No kust see nyyd tuli? Kellel seda tarvis oli?

Ajaleht "S2de" katkestas m6nerks p2evaks ilmumise, kuna peatoimetaja pidi tegema t66d, internet ei t66tanud, tuli vallutada L22ne-Aafrika k6rgeim tipp ning tegelema yhe ebameeldiva juhtumiga, millest pajatan artikli l6pus.
Laup2eval k2isime Limbes, kristlikus tytarlaste internaatkoolis. Meie k2sutusse anti kolmeks tunniks keskkonnaklubi, kuhu kuulusid umber 16aastased tydrukud. Nyyd oleme oma m2nge proovinud juba riiklikus keskkoolis ja kahe p2eva v2ltel 6petajate ettevalimistuskoolis, kus tudengite vanus k6rgem kui meil endil. Erak2ttesse kuuluva internaatkooli 6pilased yllatasid meid erakordse taiplikusega. Esimest korda avastasime, et m6nda m2ngu on p2ris lihtne seletada ja m2ngida - ehk peaks isegi natuke keerukust lisama. Suurep2rane!
Pyhap2eval alustasime oma r2nnakut m2kke. M2gimatkamine Kameruni moodi t2hendab, et kaasa peab v2tma giidi (meie oma nimeks Ferdinand) ning ykski turist ei tohi kanda kotti vaid palkama selleks kandjad. Viiamses punktis leppisime kokku, et v2tame vaid yhe kandja, sest mis m6nu on minna m2kke ilma mugavuskaaluta selja. Nii oligi minul ja Simonel seljas meie endi riided ja magamistarbed, kandja John vedas toitu ja Ferdinand v6ttis ka osa toidust enda kanda. Kandjate systeem on siin tegelikult p2ris kaval, sest p2evateekonnad p2ris pikkad ja rasked. Esimesel p2eval l2bisime p6llumaad ja m2estikulise vihmametsa. Ferdinand oli v2ga tore giid - teadis iga p66sa ja puu nime - kahjuks mulle eriti meelde ei j22nud, aga ravymip66saste poolest on see mets kyll p2ris rikas. P2eva l6pus yletasime k6ige j2rsema t6usu. Ma olin p2ris 6nnelik, et vihma sadas ning oli suht jahe, sest muidu oleksin kindlasti p2ris 2ra sulanud. Esimene 66bimiskoht oli umbes 2800m ja ilm oli j6le kylm, see t2hendab ca 12kraadi, aga tundus rohkem. Kuna 6hk on siin nii niiske, siis tundub k6ik alati kylmem. J6rgmisel p2eval yletasime tipu, kust v2ga kena vaadet ei olnud, kuna udu ymberringi, kui teiselt poolt m2ge laskuma hakkasime, siis muidugil2ks tippu ymber taevas selgeks, aga kes ikka yles ronida enam tahtis. P2rastl6unal yletasime erinevate aastate laavav2ljasid - 1992, 1994, 1981, 1999. Viimaste puhul l2ksime ka kaatrite servadest m66da, mis ikka veel aurasid ning l2hnasid v2ngelt v22vli j2rgi. Maastik oli tumemust, mida ilustreeris kollane samblik, see tundus nagu rohkem joonistatud olevat mitte p2ris. Selle p2eva maaxstikud olid t2itsa super! J6uad yhte maastiku ning see tundub t2iesti v2rratu, l2bid ja l2bid Ferdinandi juhendatud olematul rajal j ajuba tundub k2ik igavaks muutuvat, kui j2rsku sattud hoopis teise maastikku, mis tundub veel yllatavam kui eelmine. Ferdinand v2itis, et l2bisime sel p2eval 40km, aga ma arvan, et see oli v2hem. Viimasel p2eval j2udsime l2bi savanna j2llegi m2estikkulisse vihmametsa. Mu meelest on yks paremaid osasid m2gimatkamise juures, et l6puks j6uad metsa. Ma vist amastan metsa liiga palju J. Mets oli pime ja vihmane kuni j2llegi yletasime p2llumaad ning j2udsime kohalikku kylla, kus tsivilisatsioon j2llegi uksed avas: « Meribong » t2hendab head p2rastl6unat. 6htuti veetsime natuke aega giididega kohalikku keelt 6ppides. Olen kindel, et nad r22kisid meid koguaeg taga, nagu eestlased v2lkarite seltskonnas – keel on sama arusaamatu.

Aga nyyd. Eile 6htul hakkas k6rge palavik ning t2na hommikul diagnoositi mulle Malaaria. K2isin arstil ning sain hunniku tablette – v6tta neli hommikul ja neli 6htul, kolm p2eva j2rjest. Ning samuti rauatablette, kehvveresusega v2itlemiseks, mis Malaariaga kaasneb. Tundub, et haigus ei ole k6ige hullem, sest symtomitest esineb mul vaid k2rge palavik, ei mingit iiveldust ega pea-k6huvalu. Aga nyyd hakkab my ravikuur.

5 Comments:

Blogger Ann said...

Murgel! No tõepoolest, kellel seda tarvis oli?! :) Loodan, et paraned jõudsalt ja vilistad homöopaatiliste meetodite peale ( vabanda mu skeptilisust, aga uskumisest ja platseebost pole vist teatud haiguste puhul abi).

Kodumaal toimus vahepeal meeleolukas avamatk, väga ilus ilm ja lahe oli. Imetabasemal kombel õnnestuski meil juba kl 11 õhtul Vastse-Kuustesse jõuda (peale ohtrat hängimist ning raudteesilla-alust laulusessiooni), kus toimus kolhoosis vinüülidisko, järgmisel päeval 8,5-tunnine hommikusöök Vastse-Kuuste keskpargis ning sõbrunemine kohaliku koloriidiga.

Kallistan kõwwasti!

11:45 PM  
Anonymous Anonymous said...

Ole tubli, ole nyyyyyd tubbli, mu hiireke! nagu Kingpool ja muud klassikud soovitavad. Saadan Sulle salamisi mõttetiivul ühe ülitõhusa ravimi - meega puruks pigistatud jõhvikad ja kummelitee. Noh, kas juba mõjub?

1:06 PM  
Anonymous Anonymous said...

Mannu! Pea vastu ja ikka naeratus näole nagu ennevanastigi! ema

11:04 AM  
Blogger lasuurtihane said...

oi, no parane ikka kenasti. Muretsen su pärast, marimann! Kosu ja las Simone teatab, kuidas sul läheb, kui sa ise liiga uimane oled.

Paipai ja meega piim sooda, või ja sibulaga.

9:24 AM  
Anonymous Anonymous said...

Aga pühapäeva pealelõunal, kui meie Palamuse kirikus Mari eest just eestpalvet olime teinud, siis helistaski Mari koju Mammile ja teatas, et palavik olevat juba möödumas, kuid ta söövat veel rohtusid. Vat miske tore lugu.
No eks siis nüüd tuleb aga hoolega see sääsehammustus välja ravida.

8:59 AM  

Post a Comment

<< Home