Yhistransport, 14.08.2006

Oh. Yritan nyyd eile kirjutatud muljetetulvale midagi konkreetsemat kirjutada. Yks teema, mis kohe alguses v2ga huvitav tundus ning mille selgeks 6ppimine natuke aega v6tab on TRANSPORT. Nimelt ei liigu Yaoundes ykski bussiliin vaid liiklemiseks kasutatakse taksosid. Taksodeks on k6ik kollast v2rvi autod t2navatel ning mootorrattad, mille tagaistmele istuma mahub. Viimaseid pole veel kasutanud, aga kollaste taksodega s6itmisest on juba tagumik viledaks kulunud - muutkui sisse jaa v2lja. Takso pyydmisel on oluline, et oled 6iges kohas ja tead 6iget hinda. Tee 22res seistes vibutad k2tt, kui kollane auto moodas6idul aeglustab ja signaali annab, siis t2hendab, et autos on ruumi, l2bi akna ytled autojuhil koha, kuhu s6ita tahad ning summa, mis selle eest oled n6us maksma. Tavaline taks on 200 raha, kui s6idad suht l2hedale, siis 100 raha, kui kaugemale, siis 300, vahel v6ib ka tingida 150 v6i 250 peale, aga meie puhul (valged) on see suht v6imatu. Kusjuures, kui autojuht ei ole su pakutud summaga n6us, siis ta s6idab lihtsalt edsi ning peab proovima j2rgmisega, kui see ka ei 6nnestu, siis hinda t6stma. Niisugune systeem. Ning vahel v6id leida ennast tagaistmel nelja inimesega v6i eesistmel kahega - ruum kasutatakse maksimaalselt 2ra! Varsti yritan ka iseseisvalt m6ne takso peale saada, muidu on meil Simonega alati m6ni teadjam kohalik kaasas olnud.
Aga t2na n2iteks tegime yhe suhteliselt k6nnirohke p2eva. Leoniega koos olles tuleb muutkui taksotada, aga t2nase p2eva veetsime koos v2ga toreda Marseline-ga (ei tea, kas kirjutasin 6igesti, aga igatahes yks GLOBE-vilistlane, kes tootab nyyd s6jav2es, et saada piloodiks ja edasi astronaudiks). K2isime Saksa konsulaadis ennast registreerimas, kus minust eriti midagi kuulda ei tahetud, kuna ma pole sakslane, viimaks sai seletatud, et Eesti konsulaati siin ju pole ning pangu mu andmed lihtsalt igaks juhuks Simonega yhte kausta. Siis jalutasime l2rmakale turule, niisama t2navatel, puuviljaturule, kus pidi t6eliselt trygima, et inimeste vahelt l2bi saada ning kellelgi 6nnestus isegi mu seljakoti lukk avada - midagi v22rtuslikku ei kadunud. K2isime rongijaamas ning yhe 12 aastat Saksamaal elanud kamerunlase juures, kes oli ylilahke ning kutsus meid enda poole m6ni 6htu 6htusoogile ning oli yldse igati valmis aitama, kui meil peaks misiganes mure olema.